Mõned praktilised näited, kuidas nukku ja tegevuskaarte igapäevaselt kasutada.

 

Näiteid nuku kasutamisest:

Lapsed õpivad mängides. Nagu üks laps ütles: “Õppimine peakski lõbus olema. Ja seda MINA-ISE kindlasti on.”

 

MINA-ISE on avastusõppe nukk. Tal on kehal erinevad tunded, mida laps saab ise paigutada, avastada ja uurida. See ilmestab kenasti fakti, et meie tunded on kehas tuntavad. Oma kehas tunnete märkamine aitab ka keerulises olukorras pausi teha ja rahuneda. Kasutades MINA-ISEt, saab lastega koos uurida erinevaid tundeid tema kehal, muuta ühiselt tunnete paigutust või mängida nt tunnete „Aliast“.

 

Lapse jaoks keerulisel hetkel saab taas MINA-ISE appi tulla - tema kehalt saab otsida tunnet, millega laps hädas on. Nii saab aidata lapsel luua distantsi oma keerulisest tundest ning toetada lapse võimekust olukorraga toime tulla. Laps saab laenata ka MINA-ISE keepi (sellel on pildid keerulise tundega toimetuleku viisidest) ning tajuda seeläbi toetust enda käitumise üle kontrolli taastamisel.

 

MINA-ISE on lisaks ka suurepärane kuulaja - talle saab südant puistata ja kaissu pugeda.

Ta aitab õpitavat igapäevaselt fookuses ja elus hoida nii täiskasvanul kui ka lastel endil ja see ongi uute oskuste treenimisel väga oluline. Seda kinnitas ka õpetaja, kes õppekomplekti kasutab: “See nukk lihtsalt ärkas meie juures ellu.”

 

Näiteid komplekti arutelu küsimustest:

Mis on minus erilist?

Mis on see, mida mina vajan?

Mis on kolm asja, mis panevad mind naeratama?

Kuidas saan aru, et mind kuulatakse?

Mis aitab minul ennast ja teisi kuulata?

Milliseid tundeid on hea tunda?

Milliseid tundeid on keeruline tunda?

Mis on see, mille kallal täna pusisin / mis läks valesti ja mida ma sellest õppisin?

 

Näiteid praktilistest soovitustest:

Tegutsedes koos lastega, pöörake tähelepanu nende tunnetele nii toredatel kui ka keerulistel hetkedel, küsides lastelt:

• Mida sa hetkel tunned?

• Kus see tunne sinu kehas märku annab?

• Mis on see, mida sa hetkel vajad?

 

Koguge tundeid purki, nt kirjutage lastega päeva jooksul üles erinevaid tundeid, mida rühmas kogetakse. Nädala lõpus vaadake üle, milliseid tundeid kogunud olete.

Peegeldage päeva jooksul laste tundeid. Ma näen, et sa oled kurb / pettunud / elevuses / rõõmus / rahulolev ...

 

Lahendades laste vahel kerkinud konflikte, pöörake tähelepanu sellele, mida keegi tundis (mitte sellele, mida keegi tegi):

• Mida sa tunned?

• Kus see tunne sinu kehas märku annab?

• Mis on see, mida sa hetkel vajad?

• Mis on see, mida sa saad teha, et sul/kaaslasel pisut parem olla oleks? (sh toetage lapsi selle tegevuse elluviimisel)

 

Näiteid tegevustest:

​

Unikaalne mina

Arutlege, mis on kolm asja, mida laps enda juures unikaalseks/eriliseks peab?

Paluge lastel joonistada või meisterdada (nt savist, paberist, ajalehtedest ja kliistrist vms materjalist) unikaalne mina – vahva ja lõbusa välimusega.

 

Minu lugu

Paluge lastel tuua pildid endast läbi aastate. Siin on taas toeks, kui ütlete, et tuua tuleb 10 pilti. See töö vajab koostööd vanematega, vanemad saavad kodus piltidele juurde lugusid jagada, mida laps saab kollektiivis edastada. Oluline on, et iga laps saaks oma pildiesitluse aja, mis lõppeb tunnustavate ja positiivsete märkamistega nii õpetaja kui ka kaaslaste poolt.

 

Ma joonistan oma tunded paberile

Joonistage lastega erinevaid tundeid. Taustaks võite kasutada meeleolumuusikat (nt rahuliku ja rõõmsa kõlaga või kiiret, intensiivset ja jõulist või kurva meloodiaga). Arutlege pärast valminud piltide üle:

• Mis tunnet pilt väljendab?

• Millest seda tunnet näha on?

• Mida see pilt praegu vajaks?

 

Paluge lastel joonistada üks keeruline tunne ja üks tunne, mida on tore kogeda. Siis suunake neid joonistama n-ö sild, kuidas saab keerulisest tundest taas ennast hästi tundma. Arutlege piltidel nähtava üle:

• Mida väljendab sild keeruliselt tundelt nauditavale tundele?

• Kas päriselus saab ka seda silda kasutada?

• Mida võiks teha, et aidata tundel muutuda?